Soole ärritussündroomist tingitud kõhuhädade leevendamise kõige tõhusamaks meetodiks peetakse teatud süsivesikute tarbimise piiramist. Milliste täpselt? See on äärmiselt individuaalne - toiduained, mis sobivad ühele inimesele hästi võivad teisel inimesel põhjustavad gaase ja kõhulahtisust. Millised toiduained tekitavad seedeprobleeme ja millised mitte - seda aitab kindlaks teha FODMAP dieedi spetsialist.
Soole ärritussündroom ei vähenda patsiendi eluiga ega põhjusta teisi haigusi, küll aga võib rikkuda põhjalikult inimese elukvaliteeti. Soole ärritussündroom väljendub läbi erinevate sümptomite (puhitused, valud, kõhulahtisus või -kinnisus) ja tihti on nende põhjustajaks kas üks või mitu käärivate süsivesikute hulka kuuluvat sahhariidi (ühine nimetus: kõrged FODMAPid). Asja teeb keeruliseks kaks tähtsat aspekti:
Me kõik oleme erinevad ja nii ei ole võimalik ette teada, millised sahhariidid, millistes toiduainetes ning mis kogustes ja kombinatsioonides just konkreetse inimese hädasid põhjustavad. Seda saab välja selgitada praktiliste katsetustega ainult FODMAP dieedi tsükli läbimise käigus.
Väga oluline! Kõrgete FODMAPide hulka kuuluvaid sahhariide sisaldavad paljud tervislikud ja suure toiteväärtusega toidud, mis on tähtis osa meie igapäevamenüüst. Kõrged sahhariidid on omakorda tähtis toidulaud inimese seedebakteritele ja nende menüüst välja jätmine võib lõppeda tõsiste tervisekahjustustega. Sellepärast ei tohi endale ise google, sõbranna jutu või populaarsete toidutalumatuse testide põhjal diagnoosi panna!
Ärritunud soole vaevustega sarnanevad ka laktoosi- või gluteenitalumatuse sümptomid, kuid nende diagnoosimiseks on olemas vastavad analüüsid ning sellekohase kahtluse korral tuleb pöörduda arsti poole, kes aitab asjas selgust saada. Veelkord - asjatult piiratud toidulaud võib põhjustada mitmeid tõsiseid haigusi ning tervisehäireid, mis on oluliselt raskemad kui soole ärritussündroom. Seega ei ole mõtet oma tervisega mängida.
FODMAP dieet on mitmekesine
Teaduslikud uuringud näitavad, et FODMAP dieet leevendab soole ärritussündroomi sümptomeid tõhusalt. On kindlaks tehtud, et see parandab enesetunnet koguni 75 protsendil soole ärritussündroomi diagnoosiga inimestest.
Soole ärritussündroomiga inimese jaoks on väga tähtis hoida oma toidulaud võimalikult rikkaliku ja toitainerikkana. FODMAP dieet on mitmekesine ja selle käigus tuvastatakse kõhusõbralikud toiduained. Kusjuures tasub teada, et paljud kasulikud juur- ja puuviljad sisaldavad kõrgeid FODMAPe ja võivad seega soole ärritussündroomiga inimesel vaevusi tekitada. Sama lugu on mitmete piima- ja teraviljatoodetega, millele küll kõigele leidub ka madalate FODMAPidega asendusi.
FODMAP dieet koosneb kolmest etapist, mis on omavahel seotud ning loogilises järgnevuses. Mõnes mõttes on FODMAP dieedi jälgimine ka nagu toitumiskoolitus – õpid tundma erinevad toitaineid ja lisaaineid ning nende mõju oma kehale. Soovitame dieedi ette võtta sertifitseeritud FODMAP spetsialisti juhendamisel, sest omast tarkusest uljas dieeditamine võib viia ebasoovitavate tulemusteni või siis ei õnnestugi dieedi abil välja selgitada vaevusi tekitavad toiduained ning lööd lihtsalt kogu asjale käega.
Alati on suur küsimus, et millal saabub kõhumuredele leevendus. Tulemused võivad varieeruda – on neid õnnelikke, kes märkavad enesetunde paranemist juba dieedi esimesel nädalal, kuid leidub ka neid, kellel tulemused ilmnevad mitme nädala pärast. NB! FODMAP dieet ei ole mõeldud kaalu langetamiseks!
Millistest etappidest koosneb FODMAP dieet
1. ETAPP: PIIRANGUD
See etapp hõlmab kõikide kõrge FODMAP-i sisaldusega toitude vältimist. Sageli kohtab vale arusaama, et dieedi korral tuleks kõiki FODMAPe pikaajaliselt vältida või lausa alatiseks unustada. See ei ole tegelikult nii, sest dieedi esimese etapi eesmärk on aru saada, kas erinevat tüüpi sahhariidide ehk süsivesikute eemaldamine toidulaualt toob kaasa sümptomite leevenemise. Nii saab edaspidi saaks hakata proovima, kui palju on võimalik sümptomeid toiduga mõjutada. Dieedi esimene etapp kestab ainult 2-4 nädalat. Järgmisesse etappi liigutakse siis, kui seedesüsteemi vaevused on leevenenud.
2. ETAPP: KATSETAMINE JA FODMAPide TOIDULAUALE TAGASITOOMINE
Selles etapis tutvustatakse kehale süstemaatiliselt uuesti kõrge FODMAP sisaldusega toitusid. Eesmärgiks on välja selgitada, millist tüüpi süsivesikuid keha talub ja mis põhjustavad kehva enesetunnet. Väga vähesed inimesed on tundlikud kõikidele FODMAPidele ja enamasti leidub toiduaineid, mida saab rahulikult süüa.
Selles etapis tehakse katse-eksituse meetodil kindlaks ka keha taluvuspiir ehk lävend, kui palju ta talub üht või teist süsivesikut enne, kui tekivad kaebused. Ka selle etapi kulg on väga varieeruv. Tavaliselt kestab testimine 6-10 nädalat. Selle aja jooksul testitakse ühekaupa kolme päeva vältel väikeses koguses spetsiifilisi toite. Iga toidu testimisel on soovitatav oodata 2-3 päeva enne uue toidu tutvustamist. Nii saab võimalikult täpsed tulemused.
Kui oled lävendi kindlaks teinud, saab edasi liikuda suuremate toidukoguste, sagedasema tarbimise ja kõrgemate FODMAPi-sisaldusega toitude proovimisega.
3. ETAPP: DIEEDI PERSONALISEERIMINE
Iga FODMAP dieet/eluviis on personaalne, kuna erinevatel inimestel põhjustavad kaebusi erinevad toiduained. Kui sümptomite vallandajad ja lävendid on välja selgitatud, on aeg sättida paika just sinu eripärasid arvestav menüü. Saad hakata tarbima neid toitusid, mis sul vaevusi ei tekita ja vältida neid, mis seedimisele kurja teevad.
Tasub teada, et FODMAPide taluvus võib aja jooksul muutuda ehk kui on toiduaineid, mida sa ei talu, saab neid proovida uuesti mõne kuu pärast, et teha kindlaks, kas midagi on aja jooksul muutunud. Ehk – selles etapis kohandatakse FODMAPe kogu sinu isikliku taluvusega ja tehakse vajadusel muudatusi vastavalt enesetundele.
Kuidas FODMAP dieedi spetsialist sind aidata saab?
Madalate FODMAPide dieet on lühiajaline ja spetsialisti jälgimisel läbiviidav protsess, mille eesmärk on välja selgitada ning testida, millised sahhariidid ja millised paljudest võimalikest toiduainetest võivad konkreetsel inimesel sooletalitlushäireid põhjustada. Mõnenädalase dieeditsükli järel tuuakse inimese toidulauale tagasi kõik vaevusi mitte põhjustavad toiduained. Enamike inimeste toidulaud kujuneb spetsialist juhendamisel isegi rikkalikumaks kui varem.
Tasub teada, et lisaks FODMAP-idele võivad soole ärritussündroomi sümptomeid käivitada ka muud toiduained - gluteen, kofeiin, rasv, alkohol, kunstlikud magusained, mitmed toidus kasutatavad lisaained, teatud kiudained ja liigselt töödeldud toit. Ka nende välja selgitamisel on abiks FODMAP dieedi spetsialist, kes aitab sul korrastada eluviisi nii, et soole ärritussündroomi vaevused vähem elu segavad. Spetsialisti vatuvõtt on väga individuaalne ning selle käigus saad parema pildi, kuidas toimib erinevates olukordades just sinu organism. Tänu nendendele teadmistele ei tunne sa end enam mitte ohvri, vaid olukorra peremehena.
Spetsialist aitab:
analüüsida sinu toitumisharjumusi ja leida võimalusi toidulaua mitmekesistamiseks;
aitab paremini mõista, millised toiduained võivad käivitada sinu sooletalitlushäireid;
nõustab igapäevase hakkamasaamise osas (näiteks kuidas teha teadlikke valikuid ja mõnikord ka kompromisse, milliseid toiduvalikuid teha reisil olles või väljas süües jne);
korrastada elustiili üldiselt nii, et sellesse mahuks piisavalt liikumist, puhkust ja stressi vähendamist;
tõsta sinu teadlikkust oma seisundist ja seeläbi vähendada terviseärevust;
aitab sul aru saada, kuidas toimib just sinu organism. Need teadmised annavad väga palju kindlustunnet igapäevaelus hakkama saamiseks ning tõstavad elukvaliteeti hüppeliselt.
Kuidas saada FODMAP dieedi spetsialisti vastuvõtule?
Esimese sammuna saad broneerida tasuta vastuvõtu siin: www.fodmap.ee/teenused
Tasuta eelkonsultatsiooni käigus selgitab spetsialist sulle täpsemalt FODMAP dieedi olemust ja järgmisi samme. Spetisalist hindab ka dieedi sobivust vastavalt sinu sümptomitele, arsti poolt pandud diagnoosi(dele) ja arvestades sinu üldist tervislikku seisundit ning eluviisi.
