Ärritunud soole sündroom ehk soole ärritussündroom ehk IBS (inglise keeles Irritable Bowel Syndrome) on levinud krooniline seedehäire, mille sümptomite hulka kuuluvad kõhuvalu, puhitus, kõhulahtisus ja/või kõhukinnisus. Sündroom jääb tihti diagnoosimata, kuid mõjutab elu jooksul kuni 15% maailma elanikkonnast. Kahjuks ei teata tänaseni täpset põhjust, miks IBS tekib ja kuigi sellele pole kindlat ravi, siis saab sümptomeid edukalt leevendada muudatustega toitumises ja elustiilis. Sellest artiklist saad teada, mis on ärritunud soole sündroom, millised on haiguse sümptomid ning kuidas neid leevendada.
Taivi Aun
FODMAP ravidieedi spetsialist,
Soole ärritussündroomi nõustaja
Mis on ärritunud soole sündroom ehk IBS?
Ärritunud soole sündroom ehk soole ärritussündroom on soolehäire, millega käivad käsikäes ebameeldivad sümptomid, mis mõjutavad seedetrakti tavalist toimimist. Ärritunud soole sündroomi esineb kolmel erineval moel: kõhukinnisusega, kõhulahtisusega või nende vaheldumisega.
Tänapäeva meditsiin ei tea täpselt, mis IBSi põhjustab, kuid arvatakse, et see on tugevalt seotud stressi, toitumisharjumuste, seedehaiguste põdemise või seedekulgla toimimise häiretega.
Selleks, et haigust diagnoosida, tuleb esialgu välistada teised seedetrakti haiguseid nagu tsöliaakia ja põletikuline soolehaigus (IBD) ning kasvajad. Sümptomid on igal inimesel erinevad ja kuna haigus ei põhjusta uuringute ega analüüsidega tuvastatavaid kõrvalekaldeid, siis arvatakse, et kaks kolmandikku juhtudest jäävad diagnoosimata.
Kuna soole äritussündroomi sümptomeid on lihtne segamini ajada levinud seedehäiretega, siis tavaliselt pöördutakse arsti juurde alles kriisi hetkel. Tihti otsitakse sümptomitele orgaanilist põhjust või ei teata, milliste sümptomite järgi sündroomi ära tunda. IBSi sümptomid mõjutavad inimesi igapäevaselt ja madalam elukvaliteet põhjustab omakorda ärevust, pettumust ja stressi. Iseennast diagnoosida ei tohiks, ent kui teil esineb mitu haiguse sümptomit, siis tasub pöörduda arsti juurde - eriti kui kogete sümptomeid rohkem kui kolm korda nädalas ja kauem kui kolm kuud.
Millised on ärritunud soole sündroomi (IBS) sümptomid?
IBS-iga inimeste soolestikus esineb tahtmatuid kokkutõmbeid, mis põhjustavad kõhukinnisust, -lahtisust, krampe ja valu. Sümptomid võivad kesta paar päeva, nädalaid, kuid või aastaid ning tihti muutuvad need elu jooksul. Ärritunud soole sündroom lööb igal inimesel erinevalt välja ja sümptomid kattuvad paljuski teiste haigustega. Siiski on palju sümptomeid, mille järgi IBSi ära tunda.
Kõige levinumad soole ärritussündroomi sümptomid on:
(Ala)kõhuvalu ja spasmid;
Kõhupuhitus;
Muutunud väljaheite konsistents;
Kõhukinnisus;
Kõhulahtisus;
Kõhugaasid;
Mittetäielik soole tühjendamine;
Iiveldus.
Suurema riskiga on inimesed, kelle perekonna terviseajaloos on diagnoositud soole ärritussündroom, kes maadlevad pideva emotsionaalse stressi või ärevusega. Naistel esineb sündroom 2-4 korda sagedamini kui meestel.
IBSi eelsoodumused:
Sooleinfektsioonide läbipõdemine;
Erinevate piiravate dieetide pidamine;
Toiduainete allergia ja/või talumatus;
Pikaajaline stress.
Oluline on meeles pidada, et IBS ei kahjusta seedetrakti ega suurenda riski põdeda tõsisemaid haiguseid. Sündroom mõjutab iga seitsmendat inimest maailmas ning Sa ei ole enda murega üksi. Enamus sümptomeid saab edukalt leevendada dieedi ja elustiili muutmisega. Küll aga on IBS igal inimesel unikaalne ja lahendus, mis töötab ühe inimese puhul, ei pruugi teise jaoks samamoodi toimida ehk tihti viib eduni pidev katsetamine.
Kuidas ärritunud soole sündroomi diagnoositakse?
Kui oled kogenud eelnevalt mainitud sümptomeid, siis tuleb esimese sammuna pöörduda perearsti poole. Kuna IBS diagnoosimiseks ei ole üht universaalset testi, siis tuleb alustada tervisekontrolliga. Sageli ei saa haigust ainult sümptomite alusel diagnoosida ning tuleb teha lisauuringuid, et välistada muud soolehaigused. Sinu arst võib määrata vereanalüüsi ja väljaheiteproovi, saata ultrahelisse ja seedetrakti uuringutele ning vajadusel ka kolonoskoopiasse. Kuigi IBS ise ei ole eluohtlik, siis selle sümptomid kattuvad paljude tõsisemate haiguste omadega ja esimese sammuna tuleks arsti juures lasta kontrollida, mis neid põhjustab ning kindlaks teha, et Sul ei ole näiteks põletikulist soolehaigust, endometrioosi, tsöliaakiat ehk gluteenitalumatust, soolevähki, vaagnapõhja haiguseid või kroonilist kõhunäärmepõletikku vms
Kuidas mõjutab ärritunud soole sündroom elukvaliteeti?
Kuna IBSi sümptomid on kauakestvad, mõjutavad need nii vaimset kui füüsilist elukvaliteeti. Teadlased on kindlaks teinud, et IBS on seotud psühholoogilise stressi, depressiooni ja ärevusega – need võimendavad sümptomeid ja vastupidi, sest sündroomi sümptomid võivad mõjuda negatiivselt vaimsele tervisele.
Ärritunud soole sündroom tekitab tihti inimestes ärevust ja pahameelt ning võib soodustada ka toitumishäirete tekkimist. Paljud diagnoosimata IBS patsiendid väldivad söömist, sest pelgavad ebameeldivate sümptomite esinemist pärast toidukordi. Samuti võib tihti haigusega kaasas käiv kõhupuhitus negatiivselt mõjutada inimese minapilti. Ebamugav tunne kehas vähendab tahet olla tegus, hoida sotsiaalseid suhteid ja olla seksuaalselt aktiivne. See kõik omakorda mõjutab lumepalliefektina üldist vaimset ja füüsilist tervist ning soodustab uute tervisehädade tekkimist.
Soole ärritussündroomil on märkimisväärne mõju inimese sotsiaalsele elule. Selle ettearvamatud sümptomid, alates kõhupuhitusest kuni kõhulahtisuseni, nõuavad pidevat tähelepanu ja ettevaatlikkust. Riiete valimine, kõhugaaside tekkimise võimalus ja ootamatu vajadus kasutada tualetti võivad muret tekitada.
Ärevus äkilise sümptomite ilmnemiste pärast võib häirida aja veetmist koos sõprade või perega. Lisaks tekitab IBS piiranguid toiduvalikutele - külas, sünnipäeval, restoranis ja kohvikus ei pruugi alati olla toite, mis sobivad IBS-ga inimestele.
Ettearvamatud soolehäired, mis tekitavad ebamugavusi avalikes olukordades, võivad sotsiaalse elu kvaliteeti oluliselt mõjutada. See võib omakorda põhjustada soovi vältida olukordi, mis tekitavad ebamugavustunnet, omades seeläbi laiemat mõju inimese igapäevasele elule ja heaolule.
Mida sümptomite vältimiseks ja leevendamiseks teha?
Kõige suurema tõenäosusega aitab sümptomeid leevendada või koguni vältida muutus toitumises ja elustiilis. Paljud IBS-iga inimesed on märganud, et teatud toidud süvendavad nende sümptomeid, mistõttu on oluline tundma õppida oma keha ja toidu mõju sellele. Mina soovitan jälgida tervislikku dieeti, juua palju vett, teha regulaarselt trenni ja hoida stressitase madalal.
Esimene samm sümptomite leevendamiseks on süüa tasakaalustatud toitu kolm korda päevas, vältida toidukordade vahelejätmist ja süüa rahulikult laua taga, sealjuures võttes aega, et toitu korralikult närida. Järgmisena võib menüüs kohandada kiudaineid vastavalt sellele, milline IBS variant vaevab. Seejärel peaks üle vaatama, kuidas kofeiin, alkohol, rasvased toidud, magusained ja töödeldud toit keha mõjutavad. Neid kõiki on kehal raske seedida, mistõttu võimendavad need ka IBS sümptomeid.
Soovitused
Järgi madala FODMAPi dieeti: väldi kõrge FODMAP sisaldusega toite ja keskendu madala FODMAP sisaldusega toiduainetele. Mis see on? Loe lisaks siit: MIS ON FODMAP?
Söö regulaarselt: vähemalt kolm-neli korda päevas, väldi toidukordade vahelejätmist ja söö rahulikult.
Kohanda kiudainete tarbimist: muuda kiudainete sisaldust oma toidus vastavalt oma IBS tüübile, et leevendada kõhukinnisust või kõhulahtisust.
Väldi kergesti ärritavaid toiduaineid: hoidu kofeiinist, alkoholist, rasvastest toitudest, kunstlikest magusainetest ja töödeldud toidust.
Hoia ennast füüsiliselt aktiivsena: regulaarne liikumine aitab vähendada stressi ja parandada seedetrakti tervist.
Proovi probiootikume: konsulteeri spetsialistiga, et teha kindlaks, kas probiootikumide kasutamine võib sulle kasuks tulla.
Vähenda stressi: kasuta erinevaid stressi maandamise tehnikaid, nagu meditatsioon, jooga või psühholoogiline nõustamine.
Kui kogete pärast toidukordi tugevat kõhupuhitust, siis soovitatakse vähendada toidukordade koguseid ja süüa nende vahele tervislikke snäkke, olla füüsiliselt aktiivne ja vältida raskelt seeditavaid toite. Paljusid aitavad ka probiootikumid, mida tuleks võtta regulaarselt vähemalt neli nädalat järjest.
Kui mõni sümptom tugevalt esile kerkib ja igapäevaelu mõjutama hakkab, siis kirjutatakse välja ka ravimeid, mis toimivad mõne konkreetse sümptomi vastu, ent ei ravi IBSi tervikuna. Mõnel puhul soovitatakse ka psühholoogilist nõustamist või meditatsiooni, et stressi ja ärevust maandada.
Teadusuuringud näitavad, et kuni 75% soole ärritussündroomiga inimestest saab abi FODMAP dieeti järgides.
FODMAP on lühend ingliskeelsetest sõnadest fermentable oligo-, di-, monosaccharides and polyols (kääritatavad oligosahhariidid, disahhariidid, monosahhariidid ja polüoolid) ehk lühikeseahelalised süsivesikud, mida soolestik ei suuda korralikult lõhustada. FODMAP ravitoitumisega neid välditakse ning mitme nädala jooksul tutvustatakse toiduaineid vastavalt keha reaktsioonile uuesti menüüsse. Nii saab kiiresti selgeks, mis kehale ja seedimisele sobib ning mis mitte. FODMAP dieediga alustamiseks ja positiivsete tulemusteni jõudmiseks on Sul kindlasti vaja kvalifitseeritud FODMAP spetsialisti abi.
Kust abi otsida?
Kui kahtlustad, et Sul on soole ärritussündroom, on esimene samm pöörduda perearsti poole, kes suunab vajadusel edasi eriarstide või gastroenteroloogi juurde. Kui oled huvitatud FODMAP-dieedi proovimisest, pöördu minu poole. Koos vaatame üle, kas FODMAP-dieet sobib Sulle, kuidas alustada ja kuidas seda tervislikult oma igapäevase menüüsse integreerida. Alusta siit: FODMAP SPETSIALISTI VASTUVÕTT
FODMAP-dieedi spetsialist aitab Sul mõista, kuidas dieet toimib ja kuidas seda just Sinu elustiiliga kohandada.
Spetsialisti juhendamisel saad teada, millised toiduained võivad põhjustada Sulle sümptomeid ja kuidas neid toiduaineid asendada sobivatega. Lisaks aitab FODMAP-dieedi spetsialist Sul koostada igapäevase menüü, mis võimaldab nautida tavapärast tervislikku ja maitsvat toitu, ilma et peaksite muretsema seedehäirete pärast.
Minu eesmärk on aidata Sul leida parim viis soole ärritussündroomi sümptomite leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks, pakkudes Sulle professionaalset tuge ja juhendamist FODMAP-dieedi rakendamisel.
Comments