FODMAP dieet on teaduslikult tõestatud toitumisviis, mille eesmärk on leevendada soole ärritussündroomi ja SIBO poolt põhjustatud sümptomeid ning vaevusi. Kui sulle on pandud vastav diagnoos ja/või kannatad krooniliste seedeprobleemide käes (kõht lahti, kõht kinni, puhitab, valud alakõhus, gaasid), võib FODMAP olla sinu jaoks lahendus.
Soole ärritussündroomiga hakkamasaamine olnud probleemiks nii patsientidele kui arstidele - tegemist on kroonilise sooletalitlushäirega, millel otsene ravi puudub. Erinevaid sümptomeid saab küll mõningal määral leevendada ravimitega, aga reeglina ei paku see püsivat efekti.
Austraalias asuvas, maailma ühes juhtivas farmaatsia ja farmakoloogia uuringutega tegelevas ülikoolis (Monash University), töötati juba rohkem kui paarikümne aasta ees välja revolutsiooniline meetod soole ärritussündroomi sümptomite leevendamiseks, mis sai nimeks FODMAP. Viimasel kümnendil on enamikes riikides saanud FODMAP dieedist soole ärritussündroomi sümptomite esmane leevendaja ja kindel osa raviprotokollist.
FODMAP dieedi puhul on kliiniliselt tõestatud, et see leevendab haigussümptomeid kuni 75 protsendil ärritunud soole sündroomiga inimestel.
Mida tähendab FODMAP?
FODMAP-id koondavad enda alla süsivesikute grupid, mis peensooles täielikult ei imendu ning käärivad hiljem jämesooles. FODMAP dieedi eesmärk on patsiendil sooleprobleeme põhjustavate kääritatavate süsivesikute kindlakstegemine ja edasine piiramine. Igal inimesel on seedimine unikaalne ja seetõttu on ka päriselt töötav ja leevendust pakkuv lahendus iga inimese puhul individuaalne.
Näiteks:
Toiduained, mis ühel soole ärritussündroomiga inimesel põhjustavad kõhulahtisust ja puhitusi, ei pruugi tekitada teisel, sama diagnoosiga inimesel, mingeid vaevusi.
Erinevatel inimestel võivad sarnaste sümptomite põhjustajaks olla täiesti erinevad toiduained.
Akronüüm FODMAP (Fermentable Oligosaccharides, Disaccharides, Monosaccharides, and Polyols) tähistab fermenteeritavaid oligosahhariide, disahhariide, monosahhariide ja polüoole. Need on lühikese ahelaga süsivesikud, mis imenduvad peensooles halvasti või üldse mitte ja seetõttu põhjustavad käärimist jämesooles, mille tulemusena omakorda võivad tekkida mitmesuguseid seedetrakti vaevused.
Fermentable ehk kääritatavad - see on protsess, mille käigus soolebakterid fermenteerivad seedimata süsivesikuid ja tekitavad gaase.
Oligosaccharides - fruktaanid ja galaktooligosahhariidid (GOS). Oligosahhariidid on tuntuimad "prebiootikumid", mis toidavad soolestikus kasulikke baktereid. Neid leidub sellistes toiduainetes nagu nisu, rukis, sibul, küüslauk ja kaunviljad.
Disaccharides - disahhariidide grupis on kääritavaks suhkruks laktoos, mida leidub erinevates piimatoodetes nagu piim, pehmed juustud ja jogurtid. Laktoositalumatus on ühtlasi üks enimlevinumaid toidutalumatusi maailmas.
Monosaccharides - monosahhariidides on kääritavaks suhkruks fruktoos ehk puuviljasuhkur, kuid seda ainult teatud kogustes, mistõttu ei hõlma see kõiki puuvilju. Enim leidub seda mees ja õuntes.
Polyols - polüoolid ehk suhkrualkoholid (sorbitool ja mannitool), mida tavaliselt kasutatakse kunstlike magusainetena. Lisaks leidub neid ka looduslikult puu- ja köögiviljades.
Kuidas FODMAP dieet toimib?
Kuigi dieedi alguses tuleb eemaldada menüüst mitmed olulised toiduained ja toidulaud on mitmeid nädalaid piiratud. Piirav dieet on lühiajaline, selleks et välja selgitada toidud/ained/sahhariidid, mis vallandavad sümptomeid ja millised mitte.
Tulemus on väga individuaalne - mõnel inimesel tekitab reaktsioone ainult üks grupp sahhariide ja mõnel mitu või isegi kõik grupid. FODMAP dieeditsükli läbimine on ainuke viis saada teada millele ja mil määral konkreetse inimese organism reageerib - selleks ei ole olemas hetkel mitte ühtegi laborianalüüsi ega -testi (kindlasti mitte ka toidutalumatuse testi).
Dieet jaguneb kolmeks omavahel seotud etapiks:
1. Kõrgete FODMAPide vältimine/piiramine
Piiramise etapp kestab tavaliselt 4-6 nädalat ning selle jooksul jäetakse toidulaualt välja kõrge FODMAP sisaldusega toiduained. Nende hulka kuuluvad teatud puuviljad, köögiviljad, kaunviljad, teraviljad, piimatooted ja magusained. Äärmiselt oluline on mõista , et see etapp ei kujuta endast pikaajalist toitumiskava, vaid aitab aru saada kas sinu sümptomid leevenduvad sahhariide vältides või mitte.
2. Välditud toidugruppide katsetamine/proovimine ehk väljakutsete etapp
Selles etapis katsetatakse ükshaaval sahhariidi grupid läbi, et teha kindlaks, millised konkreetsed grupid kutsuvad esile ärritavaid sümptomeid. Tavaliselt kestab see etapp 4-8 nädalat ning efektiivse ja adekvaatse tulemuse tagamiseks tuleks seda etappi läbida spetsiaalse väljaõppe saanud tervishoiutöötaja või toitumisnõustaja juhendamisel. Inimesel endal on äärmiselt keeruline mõista kõiki võimalikke seoseid ja hinnata tekkinud sümptomite seotust konkreetsete toitude, stressi ning eluviisiga laiemalt.
3. Endale sobiliku toidulauani jõudmine ja parema elukvaliteedi loomine
Kolmas ja paljuski kõige tähtsam etapp on inimese isikupära, pere-, töö- ja sõprussuhteid, päevakava, stressitaset ja paljut muud arvesse võttev protsess. Soole ärritussündroom on krooniline haigusseisund - kvaliteetse ja täisväärtusliku elu elamiseks selle sündroomiga peab patisent õppima mõistma oma organismi ja ise jooksvalt märkama ning korrigeerima oma toitumist ja eluviisi. Omapäi eduka FODMAP dieeditsükli läbimine ja positiivsete tulemusteni jõudmine on tõsiselt keeruline protsess. Seetõttu alustatakse ja viiakse tsükkel läbi professionaalse FOMDAP dieedi spetsialisti juhendamisel.
Loe lähemalt siit: www.fodmap.ee/
Mida tohib FODMAP dieedi ajal süüa?
Kui FODMAP dieediga on selge, millised konkreetsed toiduained tekitavad ägedaid sümptomeid, siis saab juba lihtsamalt teha oma menüüs sobivaid muudatusi. Igas toidugrupis on võimalik teha kõhusõbralikke asendusi, et toidulaud püsiks täisväärtuslik ja tervislik.
Näiteks:
| Kõrge / keskmine FODMAP sisaldus | Madal FODMAP asendus |
Piim ja piimatooted | Lehmapiim, jäätis, kondenspiim | Laktoosivaba piim, või, vahukoor, kõva juust |
Puuviljad | Õun, pirn, ploom, arbuus, mango, virsik, nektariin, kuivatatud puuviljad | Apelsin, viinamari, kiivi, maasikas, melon, vaarikas, ananass, rabarber |
Kellele sobib FODMAP dieet?
FODMAP dieet on mõeldud eelkõige inimestele, kes kannatavad soole ärritussündroomi käes. Tänapäeval mõjutab see diagnoos kuni 15 % maailma elanikkonnast. Soole ärritussündroomi levinud sümptomite hulka kuuluvad puhitused ja pundumine, gaasid, kõhulahtisus ja kõhukinnisus.
Lisaks on leitud, et FODMAP dieedist on kasu peensoole bakteriaalse ülekasvu ehk SIBO, põletikulise soolehaiguse (IBD) ja ka gluteenitalumatusega inimestel, keda vaevavad jätkuvalt tavapärasest ravist hoolimata seedimishäirete sümptomid. Toitumise juurde käib ka söögikordade, toidukoguste ja füüsilise aktiivsuse korrigeerimine.
Neli põhjust, miks FODMAP dieet on tõhus leevendus
Kliiniliselt tõestatud efektiivsus: FODMAP dieeti soovitavad gastroenteroloogia ühingud ja selle tõhusust tõestavad paljud kliinilised uuringud.
Individuaalsed lahendused: Tuvastades konkreetsed sümptomeid vallandavad toiduained, saab iga inimene kohandada oma toitumise vastavalt enda vajadustele.
Tasakaalustatud menüü: Kuigi FODMAP dieet hõlmab esialgu teatavate toidugruppide kõrvaldamist, on lõppeesmärk luua mitmekesine, kõhusõbralik ja tervislik toidulaud, mis väldib sooleprobleemide põhjustajaid.
Parem elukvaliteet: Sümptomite vähenemine tänu FODMAP dieedi järgimisele parandab oluliselt inimeste igapäevast elukvaliteeti.
Oma toidumenüüst ärritavate süsivesikute eemaldamisega on võimalik märkimisväärselt parandada oma seedetrakti tervist ja elukvaliteeti.
Kuidas FODMAP dieediga alustada
Broneeri tasuta eelkonsultatioon mille käigus FODMAP dieedi spetsialist teeb kindlaks, kas FODMAP saab sind aidata ja selgitab dieeditsükli olemust ning järgmisi samme.
Broneeri aeg siin: https://www.fodmap.ee/teenused