Igapäevased kõhuvalud olid Diana (40) kaaslaseks palju aastaid ning asi oli nii hull, et mõnel korral on kohale kutsutud lausa kiirabi. Loomulikult on Diana kahtlustanud endal kõikvõimalikke tõsiseid haigusi ja läbinud hulgaliselt uuringuid, mille tulemus oli alati sama – mingit probleemi pole!
Kõhuvalud hakkasid Dianat piinama teismeeas ja need ei olnud lihtsalt valud, vaid lausa talumatud piinad. Diana mäletab, kuidas ükskord tegid nad klassikaaslastega piparkooke ja nagu lapsed ikka, sõi temagi toorest piparkoogitainast. „Öösel kutsusid vanemad mulle kõhuvalude pärast kiirabi. Need oli sellised, et mõtlesin, et suren ära,“ meenutab ta.
Loe ka teisi Soole ärritussündroomi teabekeskuse artikleid
Selline on ühe Soole ärritussündroomi teabekeskuse kliendi lugu
Diana on käinud oma kõhuprobleemidega paljude arstide juures. Talle on tehtud kõik seedimist ja soolestikku puudutavad uuringud ning mitte midagi ei ole leitud. „Kuna kõik haiguslikud seisundid on välistatud, saingi 5 aastat tagasi ärritunud soole sündroomi diagnoosi. Selleks ajaks mõistsin tegelikult ka ise, et mulle ei sobi teatud toidud, kuid päris täpselt toitude ja valude vahelisest seosest aru ei saanud,“ ütleb ta. „Tüüpiliselt nägid mu päevad välja nii, et kuni lõunani oli täiesti hea olla ning kuskil peale lõunat hakkas kõht meeletult valutama. Kannatasin kuidagi tööpäeva lõpuni ja pärast seda olin kodus pikali, sest mitte midagi ei olnud võimalik teha. Ja hommikuks olid valud jälle läinud. Selline elurütm tähendas aga, et ega ma peale tööd eriti kuskil ei käinud ja millestki väga osa võtta ei saanud.“
Dianale lõpuks diagnoosi pannud arst ütles noorele naisele, et igapäevaelu ärritunud soole sündroomiga on küll raske, kuid ega selle kätte ei sure. „Ta soovitas jälgida, mida ma söön. Selle lause peale kehitasin õlgu, sest olin nagunii proovinud seda jälgida. Vastukäivaid soovitusi tuleb ju igalt poolt – näiteks kunagi soovitati mul süüa kuivatud ploome, aga need mõjuvad kohutavalt. Olin pärast ploomide söömist nagu pall ja mõtlesin, et lähen valust lõhki,“ räägib Diana.
FODMAP dieet aitab
Eelmisel aastal kuulis Diana FODMAP dieedist, mis mõeldud just ärritunud soole sündroomiga inimestele ravidieediks. Ta asus seda Soole ärritussündroomi teabekeskuse asutaja ja FODMAP dieedi spetsialisti Taivi Auna juhendamisel proovima ja üllatus saabus väga kiiresti. Juba dieedi viiendal päeval tundis Diana muutust ja mitte ainult – tänu toiduainete välistamisele ja nö tagasi proovimisele teab ta nüüdseks, mida tal kannatab süüa ja millest oleks targem eemale hoida. Kusjuures nendeski leidudes on palju sellist, mille peale Diana ise ei oleks tulnud.
Näiteks ei ole Diana söönud aastaid röstsaia, kuid nüüd avastanud, et mõistlikus koguses ei panegi see tal kõhtu valutama. Küll aga teab ta, et ei saa süüa pirukaid ja juuretisega leiba ning et ka magus pole tema teema. „Magusaga on õnneks lihtne, sest mulle pole kunagi ükski kook maitsenud. Olen rohkem soolase sõber. Minu kurvastuseks pean olema juustuga ettevaatlik ja eriti ei sobi mulle noored juustud,“ toob ta näiteid. „Ei sobi ka valmistoidud – näiteks on vahe, kas osta ühepajatoitu valmistoiduna poest või teha see ise. Järelikult on valmistoidus midagi, mida sinna on lisatud ja mis mulle ei sobi. On ka mõned maitseained, mis mul kõhu valutama panevad.“
Valmistoitude järele Diana tegelikult ei igatse ja ütleb, et normaalse enesetunde heaks on ta valmis kokkama. Tööle võtab ta tihti oma toidu kaasa. Väljas söömas käies aga valib nö lihtsaid toiduaineid (näiteks lisandiks keedukartul, riis vms). Reisil olles katsub võtta kööginurgaga majutuse ja seal ise süüa teha. „Veekeetjas saab ju muna keeta nagu Taivi hea idee andis,“ muigab ta. „Üldiselt on võimalik hotelliski endale kombineerida lihtsatest puhastest koostisainetest hommikusöök. Pakendatud toiduainete vältimine on hea strateegia.“
Diana toob näiteks reisi eksootilisele Madagaskarile, kus ta samuti pani rõhku hästi lihtsatele valikutele – söödki keeduriisi ja kõrvale tükk liha. Oluline on tema sõnul hoiduda ka liiga pikkadest söögikordade vahedest, sest siis tekib oht, et haarad midagi suvalist. „Näiteks reisil näljakustutuseks haaratud pirukas võib mulle tähendada, et ma ei saa koos teistega liikuda. Sellepärast olengi reisidel toiduga hästi hoolikas,“ ütleb Diana.
Diana on nüüd ligi pool aastat FODMAP põhimõtete järgi toitunud ja ütleb, et tunneb end võrratult paremini kui varem. Kas on ka midagi sellist, mida ta väga igatseb, aga mida ei kannata süüa? „Olen suur juustusõber ja mõningaid lemmikjuustusid ei saa tõesti süüa. Aga olen ka teinekord ikkagi söönud ja lihtsalt hiljem kannatanud. Kartulikrõpse tahaks väga, aga need ei sobi üldse. Mõnikord on ka keeruline poolvõõras seltskonnas seletada, miks ma ei võta kringlit või kooki. On olnud juhuseid, kus inimesed ei mõista, et keeldun omaenda enesetunde pärast. Üldiselt aga olen väga rahul ja tunnen, et elu on kontrolli all,“ sõnab ta.
Peab elama head elu
Vastutusrikast ja stressirohket ametit pidav Diana ütleb, et ka tööstress mõjutab seedimist. Ta on pannud tähele, et suure töökoormusega aegadel kipuvad ka kõhuga seotud tervisehädad enam endast märku andma. Seega on tähtis täiesti teadlikult stressi kontrolli all hoida.
Veel on oluline mitte unustada igapäevast liikumist. Tema kõht tänab liikumise eest parema enesetundega – näiteks on Diana pannud tähele, et kui mõnel reisil on päeva jooksul palju liikumist, siis võib ta ilma valusate tagajärgedeta söögilaua ääres millegagi patustada. „Minu töö aga on istuv ja ma olen hakanud teadlikult rohkem tegelema jalutamise ja joogaga. Liikumine annab hea enesetunde ja vastupidi – kui sa ei liigu, siis jällegi ei ole enesetunne nii hea,“ ütleb ta. „Ja muidugi tuleb ka unetunnid täis magada. Ehk lühidalt – peab katsuma elada head elu.“
FODMAP dieedi spetsialisti arvamus
"Nagu ka Diana, on enamik meie poole pöörduvatest soole ärritussündroomiga inimestest pidanud aastaid kannatama ebameeldivate kõhuhädade käes. Aga see ei peaks nii olema," ütleb Soole ärritussündroomi teabekeskuse eestvedaja ja FODMAP dieedi spetsialist Taivi Aun.
"FODMAP dieet on juba aastaid paljudes riikides esmane ja peamine soole ärritussündroomi sümptomite leevendaja. Kahjuks on Eesti selles osas omajagu maha jäänud," lisab Aun. "Õnneks on olukord liikumas paremuse suunas - lisaks gastroenteroloogidele teavad nüüd ka paljud perearstid, mis on FODMAP ja oskavad patsiente meile suunata."
FODMAP dieet on teaduslikult tõestatud meetod, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas ja millised toiduained põhjustavad soole ärritussündroomiga (ja ka mitmete teiste seedehäiretega) inimestel puhitust, kõhulahtisust, kõhukinnisust ja muid ebameeldivaid sümptomeid. Loe põhjalikumalt siit: www.fodmap.ee/artiklid/soole-arritussundroomi-dieet-ehk-fodmap-dieet-mida-peaksid-sellest-teadma
Comments