top of page

Millest tekib kõhulahtisus ja kuidas seda leevendada?




Kõhulahtisus on ärritunud soole sündroomi üks enamlevinumaid sümptomeid, mis võib esineda üksi või koos teiste seedehäiretega nagu kõhuvalu, gaasid ja kõhukinnisus. Kuigi kõhulahtisusel on mitmed erinevaid põhjuseid, on seda enamasti võimalik väikeste elustiili muudatustega ennetada ja leevendada. Vaatame lähemalt, mis kõhulahtisust põhjustab, milliseid terviseprobleeme see endaga kaasa toob ning mida saab kõhulahtisuse leevendamiseks teha.


Millised on peamised kõhulahtisuse sümptomid?


Kõhulahtisuse sümptomeid on erinevaid, kuid enamasti tähendab see sagedast soole tühjendamist ja vedelat väljaheidet, mis põhjustab ebamugavustunnet kõhus. Ka kõhulahtisuse kulgemine on kõigil omamoodi - mõnel võib see mööduda kergemalt, samas kui teised võivad kogeda palju tõsiseid sümptomeid.


Kõhulahtisuse peamine sümptom on sage ja vedel väljaheide, mis võib olla vesine või limane.

Kõhulahtisusega kaasnevateks levinumateks sümptomiteks on:

  • Kõhuvalu: Kõhulahtisusega kaasneb tavaliselt ka kõhuvalu või ebamugavustunne. Valu võib olla kramplik või pidev ning paikneb tavaliselt kõhu alaosas.

  • Kõhukrambid: Mõned inimesed kogevad kõhulahtisusega ka kõhukrampide tekkimist, mis on valulikud ja ebamugavad ning esinevad perioodiliselt.

  • Iiveldus ja oksendamine: Teatud juhtudel kaasneb kõhulahtisusega ka iiveldus ja/või oksendamine, mis viitab seedetrakti ärritusele või nakkusele.

  • Kehakaalu langus: Kui kõhulahtisus kestab pikka aega või on raskekujulisem, võib see põhjustada kehakaalu langust. See on tingitud vedeliku ja toitainete kaotusest.

  • Vedelikupuudus: Kõhulahtisus põhjustab suure hulga vedeliku kaotust kehast, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni. Selle sümptomiteks on janu, väsimus, kuiv nahk, pearinglus ja nõrkus.


Mis põhjustab kõhulahtisust?


Kõhulahtisus on seedehäire, kus soolestik töötab tavalisest kiiremini ning selle tulemusena tuleb sagedase vedela väljaheitega külastada tualetti tavapärasest rohkem. Kõhulahtisuse tekkimise põhjuseid on mitmeid ning tihti on need individuaalsed, sest iga inimene reageerib erinevatele teguritele omamoodi.

Levinumad kõhulahtisuse põhjustajad:

  • Toitumine: Mõned toidud ärritavad seedetrakti ning põhjustavad kõhulahtisust. Näiteks piimatooted, vürtsikas või rasvane toit ning ka teatud kunstlikud magusained. Toidud, mis sisaldavad suures koguses FODMAP-e, soodustavad suurema tõenäosusega gaasi teket ja põhjustavad kõhulahtisust.

  • Ravimid: Teatud ravimite võtmise kõrvaltoimena tekib kõhulahtisus. Näiteks mõjutavad antibiootikumid soolestiku normaalset mikrofloorat ja tekitavad seedeprobleeme.

  • Stress ja ärevus: Emotsionaalne stress võib tugevalt mõjutada seedetrakti tööd ning paljudel inimestel “lööb see välja” justnimelt kõhulahtisusena.


Haigused, millega käib kaasas kõhulahtisus:

  • Seedetrakti infektsioonid: Infektsioone põhjustavad bakterid, viirused või parasiidid. Levinumad infektsioonid on salmonelloos ja rotaviirus.

  • Soole ärritussündroom (IBS): IBS põhjustab korduvaid kõhulahtisuse või kõhukinnisuse perioode ning sellega võivad kaasneda gaasid, kõhuvalu ja/või -puhitus.


Loe soole ärritussündroomi dieedist ja kuidas see sind aidata saab lähemalt siit:


  • Crohni tõbi ja haavandiline koliit: Need on kroonilised põletikulised soolehaigused, mille kõige levinumateks sümptomiteks peetakse kõhulahtisust, kõhuvalu ja veriseid väljaheiteid

  • Tsöliaakia: Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on autoimmuunhaigus, mis tekitab gluteeni tarbimisel kahjustusi peensooles

  • Gastroenteriit: Mao ja soolte põletik, mis tekib viirusinfektsioonist või toidumürgitusest ja põhjustab kõhulahtisusele lisaks tihti ka oksendamist

  • Toiduallergia või toidutalumatus: Toiduallergiad ja tõsised toidutalumatused põhjustavad tihti kõhulahtisust, ebamugavustunent kõhus ning iiveldust. Levinumad neist on laktoositalumatus, munaallergia, fruktoositalumatus jpt


Kuidas kõhulahtisust leevendada?


Kuigi kõhulahtisus kestab enamasti lühiajaliselt ja möödub mõne päeva jooksul, kurnab selle põdemine nii vaimset kui füüsilist tervist. Kui kõhulahtisus ei ole tingitud tõsisemast haigusest, saab seda edukalt leevendada elustiili muudatustega. Kõige olulisem on jälgida oma toitumist ning vähendada toiduainete tarbimist, mis seedimist ärritavad. Lisaks tuleb hoida ka vaimset tervist ja vältida liigset stressi.


Kui oled hädas kõhulahtisusega, siis esimeste abinõudena võid proovida järgmist:

  • Suurenda kiudainete tarbimist. Kiudained aitavad seedimist reguleerida, aga oluline on neid toidulauale lisada järk-järgult, et mitte seedetrakti üle koormata. Kiudaineterikaste toitude (nagu kaer, rohelised herned, bataat, naeris, porgand või psüllium) väikeste koguste lisamine parandab väljaheite konsistentsi, kuid väldi nende suurtes kogustes söömist, sest ee võib kõhulahtisust hoopis süvendada.

  • Joo vett: Kõhulahtisus põhjustab vedelikupuudust ja oluline on juua piisavalt vett või mineraalvett. Soovitatav on päevas juua umbes 1,5-2 liitrit vett. Vee asemel võid juua ka taimeteesid, mis aitavad kehas vedelikutaset parandada. Pea aga meeles, et kõik vedelikud pole vesi ning joogid nagu limonaadid ja kohv viivad hoopis kehast vedleiku välja ja süvendavad vedelikupuudust.

  • Väldi töödeldud toitu. Töödeldud toidud sisaldavad palju suhkruid, rasvu ja muid koostisosi, mis võivad ärritada sinu seedetrakti ning põhjustada kõhulahtisust.

  • Väldi toiduaineid, mis võivad seedetrakti ärritada: Vältima peaks vürtsikaid toite, rasvaseid ja praetud toite, piimatooteid ja kofeiiniga jooke, mis seedetrakti ärritavad. Igaühele sobib erinev toit, nii et pööra tähelepanu sellele, kuidas sinu keha teatud toitudele reageerib. Siin võid abi leida FODMAP dieedist.

  • Tarbi kergesti seeditavat toitu: Kui seedimine on häiritud, on niigi keeruline süüa ja hea on kehale pakkuda kergesti seeditavaid toite. Söö rohkem keedetud riisi ja köögivilju, kartuleid, banaane, jogurtit ja küpsiseid.

  • Ära jäta söögikordi vahele. Regulaarne toitumine hoiab seedimise korras ja aitab vältida erinevate seedeprobleemide tekkimist.

  • Puhka rohkem ja vähenda stressi: Keha vajab aega taastumiseks ja pole midagi turgutavamat kui korralik puhkus. Ka liigne stress võib seedimisele negatiivselt mõjuda, seega proovi enda stressitasemel pilk peal hoida ja igapäevarutiini lisada lõõgastavad tegevused nagu meditatsioon, hingamisharjutused, jalutamine või lemmikmuusika kuulamine.


Kui kõhulahtisus püsib hoolimata dieedi ja elustiili muutmisest, on soovituslik pöörduda arsti poole. Kõhulahtisus võib olla märk tõsisemast terviseprobleemist, mis vajab ravi.


Kui kõhulahtisus esineb koos sümptomitega nagu palavik, tugev kõhuvalu või verejooks, tuleb koheselt arsti poole pöörduda.

Kui Sinu kõhulahtisus on tingitud soole ärritussündroomist, tasub sümptomite leevendamiseks kindlasti proovida FODMAP dieeti. Spetsialisti juhendamisel läbitud dieeditsükkel aitab kindlaks teha millised toiduaineid sa peaks vältima ja mida oma toitumises ja elustiilis silmas pidama.


Ärritunud soole sündroom ja selle sümptomid võivad olla ebameeldivad ja häirivad paljude inimeste igapäevaelu. Enamikes riikides on FODMAP dieet soole ärritussündroomi sümptomite leevendamise esmane meetod ja teadusuuringud kinnitavad, et kolm-neljandikku FODMAPi tsükli läbinud inimestest on saanud sellest olulist abi.




Comments


bottom of page