Kõhuvalu on üks levinumaid tervisehädasid laste ja teismeliste seas. Erinevalt täiskasvanutest, on 80-85% noorte kõhuvalu juhtudest valdavalt seotud vaimse tervisega.
Toitumisega seotud kõhuhädad
Umbes kümnendik kõhuhädadest noorte seas on seotud toitumisega. Kuigi peamiseks sümptomiks on tavaliselt valu kõhupiirkonnas, siis tihti võib esineda ka gaase, kõhukinnisust või -lahtisust ja kõrvetisi.
Üks levinumaid kõhuhädade põhjustajaid noorte seas on ülesöömine, kuna noored ei pööra söömise regulaarsusele piisavalt tähelepanu. Tihti lastakse kõhul väga tühjaks minna ning siis süüakse rutakalt ettejuhtuvaid toite, märkamata, et kõht on juba täis ja toitu saab keha jaoks liiga palju. Samuti ei närita toitu korralikult läbi ja kugistatakse see kiiresti alla - eriti juhtub seda teleri ees süües või samal ajal telefoni näppides. Ülesöömisest tekkinud vaevused lähevad küll kiiresti üle, kuid pidev liigne söömine võib kaasa tuua suuremaid terviseriske.
Toidutalumatused ja allergiad, mis põhjustavad ebamugavust, valu ja seedehäireid on noortel ja lastel keerulisem taluda. Nad ei oska veel enda tervist hästi jälgida või ei pane põhjuse-tagajärje seoseid tähele.
Seetõttu, on noortel ka allergiaid raskem tuvastada ja nendega toime tulla.
Sagedasemad kõhuhädade põhjused on laktoositalumatus ja toiduallergiad, kuid pea kõik toiduained võivad keha ärritada ja neid põhjuseid, miks organism reageerib erinevatele ärritajatele on samuti palju. Selleks, et kindlaks teha, mis päriselt organismile vastuvõetamatu on, tuleb konsulteerida perearstiga ja vajadusel teha allergia- või toidutalumatuse teste.
Kõhugaasid on seedimise normaalne osa, kuid kui neid tekib liiga palju ja need teevad valu, siis tuleb otsida põhjuseid. Kõhugaasid võivad tekkida kõhukinnisusest, liigsest laktoosist ja selle talumatusest või kui süüakse liiga palju gaase tekitavaid toite, nagu kapsad, oad või maiustused. Kõhugaasid tekivad ka mullijookidest (eriti kõrrega juues), nätsu närimisest, vürtsikast toidust, tsitrusest ja kofeiinist. Samuti võib gaase põhjustada kiiresti söömine, liiga pikad pausid toidukordade vahel või vähene kehaline aktiivsus. Ka stress ja väsimus on arvestatavad tegurid kõhugaasitekkel. Kui vaevused leevenduvad puuksutamisega, siis pole reeglina muretsemiseks põhjust.
Vahel esineb noortel ka kõrvetisi. Need tekivad kui maohappevedelik voolab söögitorru. Lastel ja noortel juhtub seda tihti füüsilise pingutusega, eriti vahetult peale söömist. Nii võib aeg-ajalt juhtuda igaühega, kuid kui kõrvetised esinevad tihemini kui kord nädalas, siis võiks nõu küsida perearstilt.
Valu kõhus põhjustab ka kõhukinnisus, mis on tihedalt seotud toitumise ning liikumisega. Üldiselt peetakse noorel ja lapsel kõhukinnisuseks olukorda, kus ta tühjendab soolt 3 korda nädalas või vähem.
Kõhugripp
Kõhugripp on nakkushaigus, mis levib tihti koolides. Kõhugrippi võib kahtlustada, kui lisaks kõhuvalule on ka palavik, kõhulahtisus ja oksendamine. Haigusnähud kestavad tavaliselt kaks-kolm päeva, kuid inimene võib olla nakkusohtlik ka paar päeva pärast tervenemist. Haiguse ajal on oluline juua palju vett ja kummeliteed. Süüa võib isu järgi ja lihtsasti seeditavaid toite. Haigestumise tõenäosuse vähendamiseks on oluline korralikult käsi pesta.
Emotsionaalse seisundiga seotud kõhuvaevused
Enamik kõhuprobleemidest on seotud noortel emotsionaalse seisundiga. Riskigruppi kuuluvad need, kes kannatavad pideva stressi all või kes on muidu ümbritseva suhtes tundlikumad. Stress aktiveerib kehas "võitle-või-põgene" reaktsiooni, mis lööb esimesena välja seedimises, kuna aju ei pea seda eluks esmavajalikuks funktsiooniks. Tulemusena võivad tekkida kõhuvalu, kõhukinnisus või kõhulahtisus ja ka iiveldus või oksendamine.
Noored ei oska tihti märgata seoseid, aga kui kõhuhädad tekivad enne kontrolltöid, eksameid, lavale astumist või võistluseid, siis võib süüdlaseks olla stress.
Sellised vaevused lõppevad iseenesest kui stressirohke olukord möödub. Stressist põhjustatud valude leevendamiseks võib proovida mediteerimist või muul moel mõtete eemale viimist.
Kahjuks on stressiseisund noorte seas tihti pikemaajaline ja võib kesta ka aastaid. Kool tekitab pingeid ja lähedaste või noorte endi ootused on liiga kõrged või suhted sõprade, klassikaaslaste ja õpetajatega keerulised. Tihti ei saa arugi, millal stress konkreetselt algas, see hiilib ligi aeglaselt ja märkamatult. Noor tunneb end enamasti väsinult ja väsimus ei leevendu puhkamisega. Samuti lisab stressi liigne ajaveetmine erinevate ekraanide taga. Pidev infotulv ei lase meeltel puhata.
Kui valud ja vaevused on tugevad ning tekivad kergesti iga võimaliku stressi tekitava olukorra puhul, siis peab kindlasti perearstiga konsulteerima ja vajaduse korral pöörduma vaimse tervise spetsialisti poole.
Soole ärritussündroom
Soole ärritussündroomi sümptomid on igal inimesel erinevad. Tihti esineva kõhuvalu kõrval võib olla kõhupuhitusi, kõhulahtisust, kõhukinnisust või kombinatsioon mitmest vaevusest. Kui vahelduvad seedehäired ja kõhuvalu kestavad pikema aja jooksul, peab kindlasti arsti poole pöörduma.
Kuigi soole ärritussündroomi jaoks pole üht kindlat testi, saab arst siiski haiguse diagnoosida välistades teised haiguseid - analüüsid ja uuringud on korras ning kõik sümptomid vastavad soole ärritussündroomi tunnustele.
Kahjuks, on tihti nii patsientidel kui nende lähedastel soole ärritussündroomi diagnoosiga raske leppida. Arstil ei ole paberil justkui midagi ette näidata ja ei ole anda ka ravimit, mis sellest haigusest terveks teeks. Samas on valud ja vaevused tihti nii intensiivsed, et hädasolija jääb ikkagi kahtlustama ja otsima mingit "raskemat" haigust või siis tunduvad tõepärasemad meedias tihti kajastust saavad toidutalumatused.
Üha rohkem arste soovitab soole ärritussündroomi sümptomite leevendamiseks muutuseid dieedis ja elustiilis. Selle haiguse sümptomite leevendamiseks on välja töötatud spetsiaalne FODMAP ravidieet ehk moodus, kuidas selgitada välja millised toiduained võivad tekitada vaevusi ja kuidas igapäevaselt sümptomeid kontrolli all hoida. Omapäi FODMAP dieediga alustamine ja tulemusteni jõudmine on küllaltki pikk ja keeruline protsess, mistõttu peaks kindlasti kasutama spetsialisti abi ja suuniseid. Loe lisaks siit →
Kerge kõhuvalu leevendamine kodus
Enamik kõhuvalusid ja sellega seotud seedimishäired mööduvad paari päevaga iseenesest. Laste ja noorte kõhuvaludega peab olema valvas, nemad ei oska ennast jälgida. Lapsevanem või noorega koos olev täiskasvanu peab juhtima tähelepanu, esitama küsimusi ja võtma vastutuse, millal on õige aeg hakata koduste vahenditega valu leevendama ja millal on aeg minna arsti juurde.
Olenevalt kõhuvalu tüübist ja sellest, millest see tingitud on, saab leevendust ka koduste vahenditega, näiteks juua vett, kummeliteed, panna kuumaveepudel kõhule, või süüa kergesti seeditavaid toite. Võid proovida ka ise analüüsida, millised toiduained tekitavad vaevuseid ja neid ajutiselt mitte süüa. Vaata ka kõhuvalu artiklit siit.
Tõsisemad kõhuvalu põhjused lastel ja noortel võivad olla näiteks:
gastroenteriit
toidumürgitus
kuseteede infektsioonid
apenditsiit
munandi torsioon
soolesulgus
Mis tahes kõhuvalu korral pöörduge viivitamatult arsti poole, kui:
valu on nii tugev, et ei saa liigutada
ei saa istuda või ei leida mugavat asendit
valule lisandub palavik
tekib verine väljaheide
esineb püsivat iiveldust ja oksendamist
nahk muutub kollakaks
kõht on puudutamisel väga hell
tekib kõhuturse
Kui soovid rohkem infot kõhuvalu põhjustajatest, sümptomitest ja võimalikest kaasnevatest tervisehädadest, siis loe artiklit: “Miks kõht valutab ja mida selle puhul ette võtta?”