top of page

Madala FODMAP-i dieedi ajalugu



FODMAP dieedist oled ehk kuulnud sõbralt või on see silma jäänud hoopis internetist. Selle all peetakse tavaliselt silmas dieeti, milles on vähe FODMAP süsivesikuid – teatud suhkruid, mis võivad põhjustada soolehäireid. Dieet ongi loodud just selleks, et aidata ärritunud soole sündroomi ja/või peensoole bakteriaalse ülekasvuga (SIBO) inimestel välja selgitada, millised toidud neile ei sobi ning millised toidud vastupidiselt vähendavad kõhuhädasid.


FODMAP dieet töötati välja Monash ülikoolis ning uuringud kinnitavad, et selle järgimine leevendab sümptomeid vähemalt 75% soole ärritussündroomi diagnoosiga inimestest. Siin veebilehel räägime FODMAP dieedist kui ravitoitumisest ning kindlasti ei saa seda võrrelda tavapäraste kaalu langetamise või tõstmise dieetidega. Ka Johns Hopkinsi gastroenteroloog Hazel Galon Veloso, sõnul on madala FODMAP-i dieet ajutine toitumiskava, mis on väga piirav. "Alati on enne uue dieedi alustamist hea rääkida oma arstiga, kuid seda eriti madala FODMAP-i dieedi puhul, mis kõrvaldab menüüst mitmed toidud. See ei ole dieet, mida keegi peaks kaua järgima. See on lühike avastamisprotsess, et teha kindlaks, millised toidud võivad seedetööd takistada,” täpsustab Dr. Veloso.


Kuidas sündis FODMAP dieet?


FODMAP dieet sai tuntuks 10 aastat tagasi Austraalias, kui avaldati Monash ülikooli teadlaste uuringud. Nüüdseks on sellest saanud rahvusvaheliselt tunnustatud soole ärritussündroomi sümptomeid leevendav toitumisstrateegia.


Monash ülikool on üks maailma juhtivatest meditsiiniliste uuringute keskustest, kus viiakse läbi palju erinevaid innovaatilisi teadusuuringuid.

1999. aastal võttis Monashi dietoloog professor Peter Gibson ette esimese olulise sammu seedimise ja soolestiku talitlushäirete uurimisel. Esialgu oletati, et ärritunud soole sündroomi sümptomid on seotud piimhappe talumatusega, kuna piimatooted sisaldavad laktoosi, mis on üks FODMAP toiduainetest. Kuid hilisemal uurimisel selgus, et laktoosivabade toodete vältimine ei leevendanud alati ärritunud soole sündroomi sümptomeid. Seetõttu viidi läbi uuring, kus testiti teisi toiduaineid, mis võivad olla kõhuvaevuste põhjustajateks. Uuringu tulemused näitasid, et seedeprobleeme tekitavad hoopis mitmed erinevad süsivesikute grupid, millest ühte kuulub ka laktoos.


Aastatel 2005–2010 viisid Monash ülikooli teadlased, sealhulgas professor Peter Gibson ja gastroenteroloog Dr. Susan Shepherd, läbi mitmeid uusi kliinilisi uuringuid, et vaadata, kuidas FODMAP dieet soole ärritussündroomiga inimestele mõjub. Uuringutes testiti, millised toiduained tekitasid inimestele individuaalselt kõhuhädasid ning kuidas FODMAP dieedi järgimine nende sümptomitele mõjus. Tulemused olid paljutõotavad ja enamik uuringus osalenud inimestest märkasid, et ravitoitumine leevendas oluliselt nende kõhuprobleeme.


FODMAP dieet sai rahvusvahelist tähelepanu, kui uuringu tulemused avaldati mainekates teadusväljaannetes nagu näiteks Ameerika gastroenteroloogia ühendus (The American Gastroenterological Association (AGA)) väljaandes Gastroenteroloogia ja Hepatoloogia (Clinical Gastroenterology and Hepatology).


Dieeti tunnustati kui tõhusat ravi seedehäirete leevendamisel ning nüüdseks peetakse madala FODMAP-i dieeti paljudes riikides soole ärritussündroomi esmaseks raviks.

Viimase 12 aasta jooksul on muuhulgas intensiivselt uuritud ka FODMAP-ide toimemehhanisme, toidusisaldust ja dieedi efektiivsust ning mida rohkem erinevaid andmeid kogutakse, seda selgemaks saab FODMAP dieedi tõhusus.


Kuidas FODMAP dieeti kasutatakse?


Enne FODMAP dieediga alustamist oleks hea läbida põhjalik arstlik kontroll, et välistada tõsisemad haigused ning oma raviarstiga koos otsustada, kas FODMAP dieet võiks Sinu sümpomeid silmas pidades olla õige valik. Lisaks enda motivatsioonile tuleb dieedi õnnestumiseks leida sertifitseeritud spetsialist, kes oskab individuaalsete vajaduste põhjal dieedi järgimist juhendada. Inimese hindamisel on olulised põhjalikud kogemused seedetrakti häirete ravis, sümptomite tüüpide, raskusastme, FODMAP-i tarbimise algtaseme ning üldise toiteväärtuse ja toitumisharjumuste arvestamises.


Gastroenteroloog või perearst võib soovitada madala FODMAP-i dieeti, kui esinevad järgmised sümptomid:

  • Kõhupuhitus

  • Krooniline kõhulahtisus

  • Krooniline kõhukinnisus

  • Kõhuvalu


"Kui arst soovitab madala FODMAP-i sisaldusega dieeti, on selle rakendamiseks kõige parem teha koostööd FODMAP spetsialistiga, et ärritavad toiduained saaks õigesti tuvastada ja kõik muud uuesti oma menüüsse kaasata," kinnitab gastroenteroloog dr Eamonn Quigley.

Koos vastava väljaõppe saanud spetsialistiga saad ohutult FODMAP-id oma menüüst eemaldada ja jälgida sümptomeid, kui hakkad FODMAP-e ükshaaval toitumisse tagasi võtma.


Kui soovid FODMAP dieediga enda kõhuvaevused kontrolli alla saada, siis võta julgelt ühendust ja aitan Sul selles esialgu keerulisena tunduvas maailmas orienteeruda.


Comments


bottom of page