Kõhukinnisus on ärritunud soole sündroomi üks kõige levinumaid sümptomeid. Kõhukinnisus võib tekkida väga erinevatel põhjustel, kuid enamasti on see tingitud toitumisest, stressist või muudest elustiiliga seotud teguritest.
Milliseid on peamised kõhukinnisuse sümptomid?
Kõhukinnisuse sümptomid on inimestel erinevad. Tihti võib mureks olla vaid ebamugavustunne alakõhu piirkonnas, kuid sellega ei pruugi asi piirduda. Enamasti hõlmab kõhukinnisus üht või mitut järgmistest sümptomitest:
Raskused soole täieliku tühjendamisega
Väljaheide on kõva või tükiline
Soole tühjendamine nõuab suurt pingutust
Valu või ebamugavustunne alakõhus
Harv roojamine
Ummistuse tunne pärakus ja/või pärasooles
Kõhukinnisus võib tuua ka kaasa kõhupuhituse ja gaasid, põhjustada üldist halba enesetunnet ning mõjutada ka söögiisu ja energiataset.
Kõhukinnisuse levinumad põhjused on:
dieet (eriti ebapiisav kiudainete tarbimine);
vähene füüsiline aktiivsus;
teatud ravimite võtmine (nt kodeiin valu leevendamiseks;
toidulisandite tarbimine (nt rauapreparaadid);
ärritunud soole sündroom;
muutused elus või rutiinis nagu rasedus ja reisimine;
kõhulahtistite kuritarvitamine;
WC külastuse edasi lükkamine;
vedelikupuudus;
teatud haigused või seisundid (nt insult ja kilpnäärme talitlushäire);
probleemid käärsoole ja pärasoolega
ning probleemid soolestiku tööga (krooniline idiopaatiline kõhukinnisus)
Kõhukinnisuse üheks kõige tavalisemaks põhjuseks on vähene kiudainete tarbimine. Kiudained aitavad organismis reguleerida seedimist ja hoida sooled tervena. Kui süüa liiga vähe kiudainerikkaid toite, võib see muuta väljaheite kõvaks ja raskemini väljutatavaks. Teiseks üheks suurimaks kõhukinnisuse põhjustajaks on füüsiline passiivsus. Lisaks võib kõhukinnisust põhjustada vedelikupuudus organismis, mis tuleneb vähesest vee joomisest või liigsest kofeiinisisaldusega jookide tarbimisest. Ka stress, ebaregulaarne söömine ja teatud ravimid põhjustavad kõhukinnisust.
Mõned ravimid, mis võivad tekitada kõhukinnisust:
valuvaigistid;
antatsiidid ehk kõrvetiste ravimid, mis sisaldavad alumiiniumi ja kaltsiumi;
vererõhu ravimid (kaltsiumikanali blokaatorid);
Parkinsoni tõve vastased ravimid;
spasmolüütikumid (ravimid nagu NO-SPA, mis vähendavad kõhukrampe);
antidepressandid;
raua toidulisandid;
ja diureetikumid (ravimid, mis vähendavad organismi vedelikumahtu)
Kuidas leevendada kõhukinnisust?
Kõhukinnisust ei pea kindlasti võtma elu paratamatu osana ning selle käes ei pea kannatama. Kõhu saab taas korda enamasti ka väikeste muudatuste tegemisega elustiilis. Üks esimesi samme on toitumisharjumuste parandamine.
Oluline on tarbida piisavalt vett ja süüa kiudainerikkaid toite nagu täisteratooted, pähklid ja seemned ning puu- ja köögiviljad.
Proovi kõhukinnisuse leevendamiseks järgmisi lähenemisviise:
Joo palju vedelikku. Vee joomine on üks lihtsamaid samme, et sooled taas tavapäraselt tööle saada. Hüdratsioonitaseme kontrollimiseks jälgi oma uriini värvi. Kui oled tarbinud piisavalt vedelikke, on uriin kahvatukollane või isegi värvitu, vedelikupuuduse korral aga tumekollane.
Söö kiudaineid, siis veel kiudaineid ja natuke veel kuhjaga peale. Kiudained on olulised soolestiku normaalseks toimimiseks, seega veendu, et sööd palju täisteratooteid ning puu- ja köögivilju. Kiudainete tarbimist tuleks suurendada järk-järgult ja pärast kiudainerikka toidu söömist tuleb juua palju vett. Vastasel juhul võib liiga suur kiudainete sisaldus toidus põhjustada kõhugaase.
Proovi kehtestada soole tühjendamise rutiin. Teisisõnu, proovi käie WC-s iga päev samal ajal, et kehal tekiks harjumus. Sa ei lahkuks ju hommikul kodust ilma hambaid pesemata? Hoolitse oma käärsoole eest sama hästi ja lisa igapäevased kohtumised tualettruumiga enda tegevuste nimekirja.
Reageeri vastavalt soolestiku liikumise soovile. Kui tunned, et on vaja minna, siis mine!
Kui vähegi võimalik, siis väldi pidevat lahtistite kasutamist nagu Ex-Lax või Correctol. Liigne lahtistitele lootmine muudab soolestiku "laisaks" ja võid sattuda nõiaringi, kus vaheldumisi tekib kõhukinnisus ja kõhulahtisus.
Ära jäta söögikordi vahele. Söömine stimuleerib refleksi, mis põhjustab toidu (ja jääkainete) liikumist läbi seedesüsteemi.
Proovi WC-potil istudes toetada kõverdatud põlvedega jalad taburetile. See sirgendab soolte nurka ning aitab väljaheidet kiiremini ja ilma liigse pingutuseta väljutada. Tugev pingutamine ning kõva ja kuiva väljaheite välja surumine ei põhjusta mitte ainult hemorroidide teket ja päraku väljavajet, vaid võib naistel soodustada emaka prolapsi tekkimist.
Lisaks toitumisharjumuste muutmisele on ka muid viise, kuidas kõhukinnisust leevendada.
Regulaarne liikumine aitab seedimist kiirendada ja toetada soolestiku tööd.
Proovi leida endale sobiv füüsiline tegevus, näiteks jalutamine, ujumine või jooga. Kui teed istuvat tööd, siis on lühike jalutuskäik pärast lõunat või lifti asemel trepist kõndimine heaks alguseks. Samuti võib stressitaseme vähendamine aidata oluliselt kaasa soolestiku tööle, sest just stress on raskendatud seedimise ja kõhukinnisuse üheks süvendajaks.
Kui need meetmed ei aita ja kõhukinnisus jätkub ning hakkab segama normaalset elukvaliteeti, siis ära karda arsti poole pöörduda. Arst oskab soovitada ravimeid või toidulisandeid nagu lahtistid või probiootikumid, mis võivad aidata seedimist kiirendada ja kõhukinnisust leevendada.
Tihti märkavad ärritunud soole sündroomiga inimesed, et teatud toidud süvendavad kõhukinnisust, mistõttu on oluline tundma õppida oma keha ning toidu mõju sellele.
Soolestiku tervis ja toitumine
Tihti on tõhusaks abivahendiks kõhukinnisuse ja teiste soole ärritussündroomi sümptomite leevendamisel FODMAP dieeditsükli läbimine spetsialiste juhendamisel. FODMAP spetsialist aitab sul välja selgitada, millised toiduained võimendavad sinu kõhukinnisust ja millised mitte. Saad ka rea praktilisi teadmisi soolestiku tervisest, toitumiset ning oskusi kuidas elada kvaliteetset elu vaatamata sinu soolehädadele. Loe edasi siit: www.fodmap.ee
