top of page

Gluteen, FODMAP ja soole ärritussündroom: mida võiksid teada?

 

Gluteeni ehk teraviljavalku peavad paljud kõhuhädade põhjuseks ja sageli jäetakse teraviljad sel põhjusel toidulaualt küllalt kergekäeliselt ära. Tasub aga teada, et tõelist gluteenitalumatust tuleb ette väga harva ja soole ärritussündroomi sümptomeid ei pruugi sugugi põhjustada gluteeni tarbimine, vaid sageli on probleemi allikaks hoopis süsivesikutega liialdamine. Tõsi, viimaseid leidub muidugi ka teraviljades. Nimelt kuulub teraviljades leiduv fruktaan ehk kääriv sahhariid lühikese ahelaga süsivesikute klassi. 

 

Gluteen saia ja leivatoodetes


Mis on gluteeni seos FODMAPiga?


Vaatame lähemalt, kuidas seostub gluteen FODMAP dieediga. Gluteen on nn liimvalk, mida leidub nisus, odras, rukkis ja tritikales. Just gluteenist sõltuvad jahu küpsetamisomadused, sest gluteen toimib sideainena. Gluteen on valk, FODMAP märgib aga süsivesikuid ning see ongi nende kahe asja põhimõtteline vahe! Seega ei pea FODMAP dieet olema ilmtingimata gluteenivaba nagu väga sageli arvatakse. FODMAPi ainus seos gluteeniga on asjaolu, et tõepoolest on osad gluteenivaba tooted soole ärritussündroomiga inimestele kergemini seeditavad ja teistpidi – gluteenitundlikel inimestel aitab FODMAP dieet piirata fruktaani ehk teraviljasüsivesikute tarbimist.


Siiski ei soovita me kergekäeliselt täielikult gluteenist loobuda, sest nii jäetakse end ilma teraviljas leiduvatest kasulikest ainetest.  


Kes siis peaks üldse jälgima gluteenivaba dieeti?


Rangelt võttes peaksid elukestvat gluteenivaba dieeti järgima vaid inimesed, kellel on diagnoositud tsöliaakia. See on päriliku iseloomuga haigus, mille puhul teraviljades (nisus, rukkis, odras) leiduv valk ehk gluteen kahjustab inimese peensoole limaskesta ning järk-järgult toimub selle hattude hävimine. Neil hattudel on aga kanda väga tähtis roll, sest just nende kaudu imenduvad organismi kõik toitained, mida keha vajab. Kui peensool on kahjustunud, kujuneb välja mitmete elutähtsate toitainete, nagu valgud, vitamiinid, mineraalained jne, puudus organismis. Tüüpilised tsöliaakia haigusnähud on kõhuvalud, kõhulahtisus ja kõhnumine.


Gluteenivaba elu on küll moehitt, kuid tsöliaakia on tegelikult harv haigus – näiteks Eestis on teadusuuringute järgi selle esinemissagedus alla 0,5 protsendi elanikkonnast.

Võrdluseks: 2024 aasta alguse seisuga on Eestis Tervisekassa andmetel üle 73000 tuhande soole ärritussündroomi diagnoosiga inimese, mis moodustab 5,3% protsenti kõigist Eesti elanikest.


Kas gluteeni tarbimine põhjustab soole ärritussündroomile sarnaseid kaebusi?


Tihti väidavad soole ärritussündroomiga inimesed, et kui nad loobuvad gluteenist, siis paraneb nende enesetunne. Mitmed uuringud on välja toonud, et gluteenist loobumine tegelikult ei anna otseselt tulemusi ning inimese enesetunnet mõjutavad ikkagi pigem teraviljatoodetes leiduvate fruktaanide tarbimine.


Näiteks 2013. aastal viidi Monashi ülikoolis läbi uuring, kus soole ärritussündroomiga patsiendid pidasid kahe nädala jooksul FODMAP dieeti ning seejärel jagati osalejad gruppidesse, kus ühed sõid kõrge gluteenisisaldusega ja teine grupp madala gluteenisisaldusega toitu ning kolmandad pidasid nn platseebo dieeti. Kõigil osalejatel vähenesid kaebused FODMAP dieediga, kuid vastupidi – gluteeni süües ei tekkinud neil kaebusi. Samale tulemusele jõuti 2018. aastal sarnase katsega ka Norras.



Enne piiramist tee kindlaks, kas sul üldse on gluteeniga probleem


Kui sulle tundub, et nisu või muid teravilju sisaldavad toidud tekitavad halba enesetunnet, on siiski soovitav enne täielikku gluteenist loobumist teha vastavad uuringud tsöliaakia ja nisuallergia välistamiseks.


Tsöliaakiat diagnoositakse mitmes etapis alustades verest antikehade tuvastamisega. Kui vereproov sisaldab viiteid haigusele, järgneb peensoole limaskesta biopsia, millega tuvastatakse soolekahjustuse olemasolu. Tsöliaakia ravi on eluaegne gluteenivaba dieet.


NB! Gluteeni ei tohi ära jätta enne tsöliaakia diagnoosimist, kuna vastasel juhul ei pruugi analüüs näidata õiget tulemust, sest välistusdieediga on inimene juba oma olukorda paremaks muutnud.


Me ei soovita panna endale kergekäeliselt toitumispiiranguid. Nimelt võib see tekitada olukorra, kus keha jääb ilma olulistest vitamiinidest ja mineraalainetest. Teadusuuringud näitavad, et toitumispiirangud mõjutavad peensoole ja väljaheite mikrobioota mitmekesisust ja koostist ning vähendavad kasulike bakterirühmade osakaalu.


Palun arvesta, et igasugune piirav dieet võib soolestiku tundlikkust hoopis suurendada.


Kuidas ma tean, kas mul on gluteenitundlikkus või soole ärritussündroom?


On tõsi, et nende probleemide sümptomid on ülimalt sarnased – kõhuvalud, puhitus, gaasid. Sümptomite sarnasused tõttu on isegi arstidel nendel seisunditel keeruline vahet teha. Nii diagnoositaksegi paljudel gluteenitundlikel inimestel soole ärritussündroom, ja vastupidi. Asjale lisab segasust asjaolu, et toitumisteadlased on gluteenitalumatuse tagamaade selgitamisega alles poolel maal ning sellealast uut teavet lisandub pidevalt.


Midagi saab siiski oma enesetunde leevendamiseks ära teha. Kui kahtlustad endal soole ärritussündroomi, tasub proovida FODMAP dieeti ning panna hoolega tähele, kas toidulaual tehtud muudatustega kaasneb enesetunde paranemine. 


Palun pane tähele: FODMAP dieet ei ole mõeldud kaalulangetamiseks, vaid tegemist on spetsiifilise ravidieediga, mis aitab leevendada soole ärritussündroomi põhjustatud ebameeldivaid sümptomeid ja tuvastada neid tekitavaid toiduaineid. 

 
 

 


Comments


bottom of page